Kindlasti ei ole mõtet lugeda üles kõiki võimalusi, mida me oma töös kasutame. Selge on see, et internet on andnud tohutult võimalusi inimeste vaheliseks suhtlemiseks. Ja seda palju lihtsamal ning kiiremal viisil kui see varem oli võimalik. Samas ei ole minu kogemused olnud alati nii positiivsed. Kuna ülesandeks on kirjutada oma kogemustest, siis lisaks positiivsele toon ära ka oma negatiivse poole, mis varjatult meie ühiskonnas siiani eksisteerib.
Aastal 2003 asusin oma praegusesse töökohta rõõmsalt tööle ja loomulikult oli minu, kui noore õpetaja, sooviks õpetada just need mulle usaldatud 7. ja 8. klassi õpilased kõige kõige paremateks matemaatika oskajateks. Et ma oleks õpilastele alati kättesaadav ning saaksin neid aidata ka peae tunde, siis jagasin neile kõigile nii oma meili kui ka MSNi aadressi. Ja nii õpetasingi õpilasi vajadusel läbi MSNi, kasutades nii niisama trükkimist, Painti kui ka Wordi faili võimalusi (Equation) ja aitasin mõnikord ka vajadusel raskemaid koduseid töid teha. Aasta lõpus sooritasid minu õpetatud klassid tasemetöö matemaatikas ainult hinnetele 4 ja 5. Samas kutsuti mind direktori juurde, sest keegi kaastöötajatest oli kaevanud minu peale, et kasutan niivõrd familiaarseid võimalusi - nagu MSN - õpilastega suhtlemiseks. Loomulikult tõin direktorile näiteks absoluutselt head tulemused. Ja tõepoolest adus temagi aiult sellise võimaluse positiivset poolt. Samas jääb mind kummitab pahatahtlikkus kaastöötajate poolt, mida millegagi seletada ei oska ma tänini.
Ka tänapäeval, 6 aastat hiljem, kui lisaks MSNile on Orkutid, Facebookid, Google Talkid etc nii meie igapäevasesse ellu sissesööbinud ning paljud õpetajad selle omaks võtnud, on siiski ka neid, kes sellele siiani halvustavalt vaatavad. Loomulikult saan ma aru nö "Vana kooli" või traditsioone austavatest õpetajatest. Neile ehk tundubki, et see suhtluskeskkond kaotab õpilaste viisakust õpetajate suhtes või madaldab õpetaja positsiooni õpialste suhtes või viib nad lausa samale tasemele. Samas arvan, et õpilaste mõistmiseks peaks iga õpetaja oskama vähemalt mõttes tema tasemele laskuda. Selleks et aru saada, miks nad mõnikord nii käituvad ja teevad.
Mind aitab MSN igapäevaselt töös väga palju. Olla hea klassijuhataja - tähendab ka pidevat kontakti oma õpilastega. kui lapsed ikka teavad, et saavad oma küsimustele kiirelt vastuse, siis laabub ka klassi töö paremini. Lisaks vahetule kiirele suhtlemisele on see võimalus ka tunduvalt odavam kui telefon. Üleeile oli mul vaja teatada lastele, et nad tooksid raha 10.- lillede jaoks, et poistel toimub kehaline kasvatus kaarhallis esmaspäeval, et Tartu sõit toimub reedel tund aega varem ning seda, et mahajääjad peavad osalema paralleelklassiga koos ainult eesti keele tundides. Copy Paste võimalus pluss lõppu palve - teata ka klassivennale tegi asja imelihtsaks. Lisaks sain suhelda haieks jäänud lastega ning anda neile edasi peamise informatsiooni. Kõige lõpuks õpetasin ühele pikalt puudunud tüdrukule läbi MSNi, kuidas määrata oksiidides oksüdatsiooniastmeid.
No me saime hakkama ning tüdruk järeltöö viie.
Seetõttu arvan, et igasugune internetisuhtlus omab üllastel eesmärkidel häid külgi. Need tuleb ainult ülesleida ja endajaoks kasulikult tööle panna.
Täiesti uskumatu lugu! Ma ei ole selliseid juhtumeid enne kuulnud, et suhtlusvahendile vaadatakse halvustavalt. Minu arust ei tähenda MSN'i kasutamine õpilastega seda, et õpetaja on nüüd madalamal tasemel. Vaadates asja teist külge, ehk just paneb õpilasi mõtlema, mis sõnu ja lauseid ta kasutab õpetajaga suhtlemisel läbi MSN'i ja ei kasuta nn. "veebikeelt" inglise keelsete lühendite jms.
ReplyDeleteAga jõudu ja jaksu, et nendest probleemidest jagu saada.
Tervitades,
Terje